• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • 20.01.15, 15:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

1000 euro nõude hinnatõus on väljapressimine

Kuigi paljudele ettevõtjaile tõusis raamatupidamisteenuse hind seoses tarkvara uuendamisega, ei läinud kõik teenusepakkujad seda teed, ütles tarkvaraettevõtte Directo tegevjuht Martin P. Rinne.
Martin Paul Rinne
  • Martin Paul Rinne Foto: Eiko Kink
„Hoolimata sellest, et selline klientidelt raha välja pressimise metoodika on üsna levinud, pole see tänapäeval siiski ainukene käitumismudel,“ kommenteeris Rinne Äripäeva eelmise nädala lugu sellest, et 1000eurosed arved tõstsid raamatupidamise hinda.
Nimelt selgus raamatupidajate jutust, et 1000euroste arvete nõude tõttu oli vaja programmides teha muudatusi. See omakorda tõi mõningal juhul kaasa lisakulu ja põhjustas raamatupidamisteenuse kallinemist. Aasta raamatupidaja Urve Laur kirjeldas, kuidas tema ettevõttel IMG Numeri on klient, kellele tehti raamatupidamistarkvara versiooni uuendamiseks 16 000 eurone hinnapakkumine. „Ta peab maksma kõik vanad arendustasud juurde selleks, et saaks selle, mida täna müüakse. Kuigi tal kõik töötab vana versiooniga. Nemad loobusid ja pigem maksavad meile selle eest, et teeme Excelis need aruanded ära,“ rääkis Laur.
Rinne märkis, et ta on hästi kursis sellega, et paljude tarkvarapakkujate äriloogika on selline, et versiooniuuenduste eest tuleb raha maksta. „Ma tean ka seda, et sellised tarkvarapakkujad proovivad alati kasutada n-ö väliseid faktoreid nagu KMD INF, SEPA maksed, euro jms, et sundida olemasolevaid kliente varem soetatud tarkvaralitsentsi sisuliselt minema viskama ja uue versiooni soetama. Niimoodi on korduvalt käitunud Excellent Business Solutions oma HansaWorld seeria toodetega, aga ka muud nn on-premises ehk kliendi juurde installeeritava majandustarkvara müüjad,“ rääkis ta.
Samas rõhutas Rinne, et turul on lisaks tema ettevõttele teisigi moodsat mõttemaailma esindavaid majandustarkvara pakkujaid, kes ei kasuta selliseid väljapressimismeetodeid. Tema sõnul on ka kliendid sellest teadlikud, mida on näha sellest, kui palju kaotasid uue versiooni müüjad kliente möödunud aasta esimeses pooles. „Tänapäeval on turu teadlikkus piisav, et kasutajad ei lase endale enam väga hästi sellist mütsi pähe tõmmata, et lubaks endale uuesti müüa asja, mille nad on juba korra ostnud, ja siis, kui tarkvarafirma seda teha üritab, otsustatakse pigem normaalsema litsentseerimismudeliga toodete poole vaadata,“ kõneles Rinne.
Ta kirjeldas, et tema ettevõtte majandustarkvara kasutajad said kõik käibemaksudeklaratsiooni lisa ja muude seadusemuudatustega seotud uuendused automaatselt ja ilma lisatasuta. „Meie poliitika on alati olnud selline, et Directo tarkvarateenuse hinnas sisalduvad kõik versiooniuuendused ehk et meie kliendid saavad kuumaksu eest õiguse kasutada tarkvara, vajalikke serveriressursse, kasutajatuge, varukoopiateenust jms,“ lisas ta. Sellest tulenevalt ei ole klientidel muret, et muutunud nõuetest tingitult peaks nad uue programmi versiooni hankima, vaid kõikvõimalikud versiooniuuendused paigaldatakse klientidele jooksvalt ja automaatselt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele